Keila-Joa eramu puhul avanes harukordne võimalus projekteerida hoonet nii erilisse asukohta. Mererannas, veepiirist umbes 15m kaugusel, esitab asukoht ehituslikele lahendustele ja materjalidele suuri väljakutseid. Sügistormid, asukohta muutvad liivaluited, soolane vesi ning väga suured tuuled. Samas pakub asukoht ilusa ilma korral vaateid ning meeleolu, mida mujal on võimatu kogeda. Polegi saladus, et antud eramu leiab kasutust enamasti just suvel. Talvisel ajal on elanikud merest turvalisemal kaugusel.
Eramu kehandiks on nõukogudeaegse piirivalvekordoni maht. Täielikult mahajäetud ja lagunevast kordonist sai peale puhastamist ja rekonstrueerimist väärikas hoone, millel on väga toredad ja südamlikud omanikud.
Aeg: 2012
Staatus: Valmis
Suurus: 180m²
Sisekujundus: Ivi-Els Schneider
Õhtused fotod: Arne Maasik
Vee piiril rannas oli endine kuulipilduja pesa, selle asemele sai rajatud saun, mis järgib samu gabariite. Suurema lainega on laval istudes tunne justkui kaptenisillal, kui lainete vaht ja pritsmed vastu akent lendavad.
Vaade endisele piirivalvekordonile enne rekonstrueerimist eramuks. Hoone madalam osa oli helgiheitja garaaz, kust rööbastel sõitis välja 2 meetrise diameetriga prozektor, millega valgustati merd ning otsiti võimalikke piiririkkujaid. Antud juhul küll ei proovitud riiki siseneda, vaid sellest väljuda…